Räägime IELTSist
Kui soovitakse õppima või tööle asuda mõnda ingliskeelsesse riiki ja emakeeleks pole inglise keel, võidakse keeleoskuse tõendamiseks nõuda vastavat testi. Üheks neist on IELTS (International English Language Testing System). See test meenutab väga palju põhikooli või keskkooli lõpus tehtud riigieksamit, koosnedes neljast osast - kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Siiski julgeksin väita, et see test on pisut raskem kui inglise keele riigieksam, mida teevad nii põhikooli kui keskkooli lõpetajad. IELTSi saab teha kahes variandis - üldine ja akadeemiline. Üldine on piisav, kui soovitakse ingliskeelses riigis õppida eriala, milles mingit kraadi ei saa; töötada või teha praktikat ingliskeelses riigis, asuda ingliskeelsesse riiki elama, asuda teisele töökohale oma kodumaal, kus nõutakse teatud tasemel inglise keele oskust. Akadeemiline test tuleb teha, kui soovitakse ingliskeelses riigis alustada ülikooliõpinguid, kandideerida üliõpilasviisale, et õppida Ühendkuningriigis; või töötada professionaalses asutuses ingliskeelses riigis, nt. tervishoid, õpetajad, juristid.
Eestis saab seda testi teha Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste eksamite keskuses kas arvutis või kirjalikult (va. suuline osa). Ühe testi sooritamise tasu on 220 €. Samuti pakuvad nii Tallinna Ülikool kui ka muud keeltekoolid üle Eesti mingi aja tagant eksamiks ettevalmistavaid kursusi neile, kes seda vähegi lubada saavad. Mina neid kursusi ei võtnud, õppisin iseseisvalt.
Mis vahe on üldisel ja akadeemilisel IELTS-testil? Kuulamisülesanded ja suuline osa on samad, kuid lugemistekstid ja kirjutamise osa on erinevad. Üldise IELTS-testi lugemistekstid kasutavad igapäevast inglise keelt ning on enamasti lõigud brošüüridest ja reklaamidest. Akadeemilise testi tekstid on pikemad ja võivad olla teaduslikuma sisuga, enamasti pärinevad need raamatutest, ajalehtedest ja ajakirjadest. Samuti on kirjutamise osa erinev, kuigi mõlemal variandil on kaks kirjutusülesannet. Üldise testi esimene ülesanne on kirjutada ametlik või mitteametlik kiri, mis põhineb etteantud situatsioonil. Akadeemilise testi esimeseks kirjutusülesandeks on tihti tabelite, graafikute, kaartide või skeemide kirjeldamine. Teine ülesanne on aga mõlemal variandil sama - kirjutada vähemalt 250-sõnaline essee vastavalt etteantud teemale.
Eksami esimesed kolm osa (lugemine, kuulamine, kirjutamine) toimuvad ilma pausideta samal päeval, kui suuline võib olla ka mõnel teisel päeval. Kuulamise osa kestab umbes 30 minutit ning see koosneb 40-st küsimusest, mis on omakorda jaotatud veel eraldi osadeks, kus on 10 küsimust. Küsimused on enamasti valikvastustega, lünkade täitmised, mitme vastusevariandi valimine etteantute seast, kaartidele või graafikutele märgete tegemised, aga võidakse anda ka märksõnad, mille seast tuleb õige valida. Lindistusi mängitakse vaid ühe korra, seega soovitan juba kuulates nii palju vastuseid ära kirjutada, kui vähegi suudad. Samuti soovitan hoolikalt lugeda ülesannet, sest tihti on sinna kirjutatud "Write NO MORE THAN TWO WORDS AND/OR A NUMBER." Kui kirjutatakse ettenähtust rohkem, võetakse punkte maha. Siin ka mõned näidisküsimused, mis võivad taolistes ülesannetes olla:
Lugemine on üldisel testil tõenäoliselt lihtsam, kuna seal on tekstid lühemad, aga nii akadeemilise kui üldise variandi lugemistekstide aeg on 60 minutit. Ette antakse 3 teksti ja nende põhjal on kokku 40 küsimust, mis võivad olla sarnase ülesehitusega nagu kuulamisülesannete küsimused - valikvastused, lünkade täitmised, avatud küsimused etteantud sõnade arvuga, vastuste kokkuviimine märksõnadega, etteantud märksõnad, mille seast tuleb valida õige vastus, kaartide, skeemide ja graafikute täitmised. Samas soovitaksin pigem läbi lugeda mitte tekstid, vaid hoopis küsimused, ja märkida vastavad võtmesõnad, et neid tekstidest otsida - nii saab aega kokku hoida ja küsimused on tihtipeale pisut teisiti sõnastatud kui vastused, mida tekstidest peab otsima.
Kirjutamise osa sai juba eespool mainitud, kuid ka seal on mõlema ülesande täitmiseks ette nähtud 60 minutit - 20 minutit esimese ülesande jaoks ja 40 minutit essee jaoks. Selleks antakse ka mustandipaber, kuhu saab teha märkmeid ning planeerida oma ülesannete lahendused ja essee ülesehitus. Esimese ülesande minimaalne sõnade arv on 150 ja esseel 250. Samas ei ole mõtet ajada neid kirjutusülesandeid pikemaks kui lugeda jõutakse, sest ka selle eest võidakse punkte vähemaks võtta.
Suuline ehk rääkimise osa kestab umbes 15 minutit ja see koosneb kolmest osast - kõigepealt küsitakse üldisi küsimusi sinu enda ja su hobide kohta. Siis antakse ette teema, millest tuleb 2 minutit rääkida. Enne võib veel paberil märkmeid teha, aga selleks on aega vaid 1 minut. Siis järgnevad juba vastavad küsimused antud teemal. Küsimustele oodatakse pigem pikki ja põhjalikke vastuseid kui lühikesi jah/ei vastuseid.
Punktisumma on nii üldises kui kõigis neljas osas 1-9. Seletan ka lahti, mida need skoorid tähendavad:
Band 1 - Mittekasutaja. Keelest ei saada rohkem aru kui mõnest üksikust sõnast.
Band 2 - Vahelduv. Raskused aru saada inglise kirja- ja kõnekeelest.
Band 3 - Äärmiselt piiratud. Saadakse aru ainult üldisest tähendusest tuttavates olukordades. Suhtlemisel on tihti mõttepausid.
Band 4 - Piiratud. Põhiline keeleoskus piirdub tuttavate olukordadega. Tihti on probleeme arusaamises ja eneseväljenduses.
Band 5 - Tagasihoidlik. Kasutaja valdab keelt osaliselt ja tuleb toime enamikus olukordades, kuigi nad teevad palju vigu. Suudavad toime tulla põhilise suhtlusega.
Band 6 - Kompetentne kasutaja. Üldiselt valdab keelt, kuigi tuleb ette ebatäpsusi, ebakorrektset keelekasutust ning arusaamatusi. Suudavad kasutada ja aru saada mõõdukalt keerukamast keelekasutusest, eriti tuttavates olukordades.
Band 7 - Hea. Keelekasutaja valdab keelt hästi, kuigi harva esineb ebatäpsusi, ebakorrektsekt keelekasutust ja arusaamatust mõningates olukordades. Enamasti tulevad keerukama keelekasutusega hästi toime ja saavad aru detailsest mõttekäigust.
Band 8 - Väga hea. Keelekasutaja valdab täielikult inglise keelt, kuigi harva esineb mittesüstemaatilisi ebatäpsusi ja ebakorrektset keelekasutust. Võivad valesti aru saada mõningatest asjadest võõrastes olukordades. Saavad hästi hakkama keerulise ja detailse argumentatsiooniga.
Band 9 - Ekspert. Valdab inglise keelt täielikult. Nende inglise keel on täpne, korrektne ja sorav, ning näitab täielikku arusaamist.
Keeleoskuse tase vastavalt skoorile:
A1 - Band 1-2
A2 - Band 3
B1 - Band 4-4.5
B2 - Band 5-6.5
C1 - Band 7-8
C2 - Band 8.5-9
Kuidas minul läks? Kuna õppisin iseseisvalt, siis lahendasin näidisülesandeid ning prooviteste vastavatelt veebilehtedelt, mille lingid on selle postituse lõpus. Samuti vaatasin YouTube'i videoid ja Tik Toke inimestelt, kes olid seda eksamit juba teinud ja jagasid näpunäiteid valmistumiseks. Eksamipäeval olin küll närvis, kuid suures osas tundus see lihtsam kui proovitestid, mida eelnevalt päris palju lahendasin. Suuline osa tundus keerukam, kuna mu enda närvid said minust võitu ja aeg, mis anti märkmete tegemiseks, et etteantud teemal rääkida, oli liiga lühike. Sellegipoolest ei tulnud minu skoor üldse halb - üldine skoor kõigi osade peale kokku tuli 7,5; eraldi osades kuulamine 8, lugemine 8.5, kirjutamine 7 ja rääkimine 6.5, kuigi olen kindel, et viimase osa oleks ma suutnud ka kõrgema punktisumma peale teha, kui oleksin rahulikum olnud.
Comments
Post a Comment