Kuidas see kõik algas?

 

Hei! Mõned nädalad on möödas ja need nädalad on minu jaoks olnud väga kiired. Sellegipoolest räägiksin täna lähemalt sellest, kuidas ma selle töökoha sain ja milliseid dokumente nõuti. Esiteks tehti minuga Skype'i teel töövestlus, mis ei tundunud üldse tüüpilise "Miks sa tahad meile tööle tulla?" töövestluse moodi. Küsiti hoopis pädevuse tõestamiseks küsimusi teatud olukordade põhjal, näiteks "Kuidas sa tagad patsiendi turvalisuse?", "Mida sa teed, kui patsient helistab nädal pärast keemiaravi ja ütleb, et tal on kõrge palavik?" 

Kuna mul on varasem töökogemus onkoloogilises osakonnas, siis intervjueeritigi mind ametikohale sealses onkoloogia osakonnas, seetõttu ka küsimused, millest ma tõin eespool näited. Edasi nad lihtsalt tutvustasid enda haiglat ja lasid minul küsimusi esitada. Umbes nädala pärast tuli ka tööpakkumine, mille kohe vastu võtsin. Järgmiseks saadeti mulle hunnik ankeete, mis tuli printida, ära täita, uuesti arvutisse skännida ja neile saata. Üheks neist oli tavaline tervisedeklaratsioon, mis ka Eestis enne töötervishoiuarsti juurde minekut enamasti täita lastakse, samuti paluti sinna juurde lisada vaktsineerimispass, et nad saaksid infot vaktsiinide kohta, mis on varasemalt tehtud. Siis oli seal ankeet Garda ehk kohaliku politsei jaoks. Enne kui see ankeet tuli tagasi saata, pidi sinna juurde veel lisama väljavõtte krimiregistrist, mis oli veel enne vaja tõlkebüroos ära tõlkida, sest justiitsministeerium võõrkeeles antud dokumenti ei väljasta. Mõned nädalad hiljem lasti veel elektrooniliselt põhjalikum ankeet Garda jaoks ära täita, kus küsiti kõiki eelnevaid aadresse, ema neiupõlvenime ja paluti veelkord kinnitada, et mind pole varem kriminaalkorras karistatud ja mul ei ole hetkel mingit käimasolevat uurimist/kohtuprotsessi. Mida nad mu eelnevate aadresside ja ema neiupõlvenimega teevad, kes seda teab?

Edaspidi oli kontakt vahendajafirmaga ja siinkohal soovitan oma ülemustega läbi saada, kui vähegi võimalik, kuna tulevane töökoht tahtis kahte soovitajat eelnevast töökohast, kes on kõrgemal ametikohal (õde-spetsialist, vanemõde, ülemõde vms). Noh, vanemõega oli natuke keeruline, sest tema oli kõige ja kõigi kohta alati nii negatiivne ja vaevalt temal oleks olnud minu kohta mõni hea sõna öelda. Seega tema soovitajaks ei osutunud, küll aga osutusid nendeks ülemõde ja õde-spetsialist, kellega rohkem kokku puutusin. Sellele järgnes veel kuude viisi kontakti vahendajafirmaga ja videokõne, kus ma sain rohkem infot Iiri üürituru, elu ja pangakonto avamise kohta, ja oli vaja hakata paika panema alustamiskuupäeva, et uus töökoht mulle lepingu saaks vormistada ja saata. Samal ajal hakkasin mina juba oma Eestist lahkumist planeerima ja ette valmistama.

Tööleping saadeti mulle detsembri alguses ja veel hunnik vorme, mis tuli ära täita. Lisaks sooviti mu sünnitunnistust, aga kuna see oli Sõmerpalus ja seda oleks niikuinii pidanud tõlkima, võtsin perekonnaseisuametist juba mitmekeelse koopia. See oli parem variant, kuna dokumentide tõlkimine on kallis! Koos töölepinguga tuli mulle ka töötaja registreerimise vorm, kuigi Iiri isikukood, mida selles nõuti, on veel taotlemisel. Samuti sooviti tunnistusi ergonoomika ja elustamiskoolituste kohta, mida Kliinikum ei väljastanud ja seega tuleb mul need koolitused siin uuesti läbida. Igatahes palju paberitööd, ja kui vaadata, kuidas siin asjad käivad, tundub see justkui samm ajas tagasi, kuna olen harjunud kõike elektroonselt tegema.