Ausalt vahepealsest

 

Hei, kallid lugejad! Viimasest postitusest on möödas üle kuu aja, ent sellegipoolest viiksin teid kurssi vahepeal toimunuga. Ehk mõistate, miks ma pole ammu siia midagi postitanud. Vahepeal kolis mu korterikaaslane sisse koos oma armsa kassi Momoga. Ta on üks tore korealanna, kellega mul tundub olevat hea klapp, aga kes on mulle ka toeks olnud mõnes mõttes, sest vahepealne periood on olnud kõike muud kui lihtne, mis on ka põhjus, miks ma nii ammu kirjutanud pole. Lihtsalt pole enam energiat.

Ma olen Iirimaal nüüd õena töötanud umbes paar kuud, aga see on palju raskem kui Eestis ning ka töökoormus on väga palju suurem. Palk on hea, aga meeletu tamp on pidevalt peal lisaks pikkadele vahetustele, mis algavad hommikul kell 7:30 ja lõppevad õhtul kell 20:30. Mul ei ole küll kuskil mujal kunagi seda olnud, et ma juba pärast paari kuud murdun pinge all, aga see juhtus siin. Ma ei laskuks siin detailidesse - kes teab, see teab, millest ma räägin, kuid ma leian, et hea palk pole väärt Iirimaale jäämist, kui mu tervis ja heaolu sellepärast kannatavad, mistõttu olen otsustanud järgmisel kuul jäädavalt koju tagasi tulla. 

Kas ma jätkan siia postitamist? Noh, pärast oma viimast vahetust keskenduksin küll pakkimisele, korteri koristamisele ja kojutuleku planeerimisele, kuid ma usun, et mul jääb veel aega mõnda kohta veel avastada ja rohkem turistilikke asju teha, mistõttu on tõenäoline, et siia tuleb veel postitusi, kuni Iirimaal olen. Tõenäoliselt on sellel blogil tulevikus ka rohkem reisiblogi eesmärk, sest olgugi et siin töötamisest midagi välja ei tulnud, tuleksin ikka siia tagasi, et näha sõpru, kelle oma Iirimaal veedetud aja jooksul olen leidnud ja käia kohtades, kuhu ma kunagi ei jõudnud.